Nii palju jääb tegemata ja kõrvale kogu aeg. Ma ei saa aru mida ma teen ja kuhu mu aeg kaob. Käin tööl, magan, olen väljas, olen kodus arvutis. wtf?
Ma ei ole üliammu jõudnud lugeda ega maalida ega isegi eskrimaga tegeleda trenni kõrvalt. Praegu on tõesti töö poolest kiire aeg (see nädal olen 4 ööd tööl), aga siski, kool sai läbi ja kohe on õik kohustused täidetud ja hinded väljas.
Täna vist saab tegelikult lugeda ka, võtan raamatu tööle kaasa.
Ootan pikkisilmi vastust raja kliinikust. Täna oli tagasilangus jälle. B&P. Ja päris jõhker ka.
Oi nii kopp on ees sellest, ei taha enam liiga teha endale. Ei taha maha mängida seda ainsat asja, mis on ühekordselt meile antud - tervis.
Eniveiz. Kurusetöö sai tehtud : ) Hetkeseisuga vaatasin, et mul on 5 C-d 5 B-d ja 9 A-d. Täiesti talutav seis.
Eskrima . Eskrimaeskrimaeskrima. Ma ei tea kuidas, aga ma unistan siiski. Tahaks selles areneda, edasi jõuda. Võib olla kunagi aastate pärast isegi meister olla. Ma tean, et mul on distipliini, viitsimist ja tahet sellega tegeleda.. Aga mu füüsiline puudujäk pärsib ainsana võimalust.
Ma ei tea kudias, aga ma pean leida jõu et ennast füüsiliselt vormi ajada. Ma nii väga tahan. Ma tahan olla võimeline minema ükskõik kui kaugele. Ma lihtsalt tunnen seda tahet nii tugevalt. Eskrima on nagu mingi särav täht tumedas taevas. Isegi kui kõik on sitasti, siis on midagi, mis mul on. See on pääsetee, see on vabanemine, adrenaliin. Ja ma tahan selle enda omaks teha.
Lunatic. Fak jälle mul pole aega normaalset postitust kirjutada. Pean pakkima end kokku. Läheme metsakalmistule (täna on vanaema Elbe sünnipäev), ja siis trenni ja siis tööle. WOOOSH